Otnábeivvis dálkadatrievdadeamit váikkuhit ovddemusat heajus guohtumiidda dálvet ja guhkes báhkka áigudagaide geaset. Mii eat dieđe goht dálkadatrievdadeamit boahtet váikkuhit boahtteáiggis. Einnostuvvon leat lieggasit geasit ja čavččat. Jahkeáiggit ja daid molssošumit boahtet rievdat. Boazudoalu nuorat muitalit ahte eat lea sin eallináiggis vásihan buriid guohtundálvviid.
Dálkadatdilalašvuohta váikkuha boazudoalu negatiivalaččat ja váhtá ahte boazudoallufitnodagat heivehit iežaset mearrádusaid ja barggu dilálašvuođa jelgii, mii lea eahppesihkkar ja mađoheapmi einnostit.
Dálkadatheiveheapmi boazudoalus lea ekonomalaččat divrras boazudolliide ja áidnat ruhtadoarjja maid dál sáhttá ohčat lea biebmamii.
Sámiid Riikkabellodat oaivvilda ahte dat vejolašvuohta gáržu boazudoalu dálkadatheivehan vejolašvuođaid. Dat gávdnuit eanet vuogit dálkadatheivehit ja dat vuogit galget maid movttiduvvot ja dorjut, maid nu ahte ođđa vuogit sáhttet hutkut.
Sámiid Riikkabellodat hálida ahte visot boazudoallit galget oaččut doarjja dáidda oanehisáigasas dálkkádatheivejumiide maht soahpet sin ovttaskas doaimmaide.
Ovdamearkat dakkár heiveheamin sáhttet leahkit:
- Johtin ja vealtin guohtunláidumiid maht leat váikkuduvvon dálkadatrievdadeamiin.
- Dálkkodeapmi vai iežá bidjusat eastit dávddaid leavváneami.
- Bohččoid biebman heajus guohtuma dihte.
Dat lea mađhin einnostit muhto lieggasit dálkkit buktet mielde ođđa biologia mii boahtá váikkuhit boazudoalu ja maholaččat dávddaid leavvaneapmai.
Goabbeš oanehis ja guhkesáigasas dálkadatheiveheamit leat bákkolaččat sihkkarastit bohcco guohtumiid ja eallima.
Ovdamearkat guhkesáigasas heiveheamin sáhttet leahkit:
- Restaureret vai muvtin johtingeainnagiin.
- Restaureret jeagel-láidumiid ja láhppu-meahciid.
- Seailluheapmi suhkes mehčiin maht suddjiit bohccoid báhkka dálkkiin meahcceguovlluin.
Boazudoallu fitnodagain galgá leahkit ekonomalaš birgemuš, dat lea vuođđul sáhttit ovddidit dálkadatheiveheami ja boazudoalu seailluheami. Nanu vuoigatvuođaiguin sáhttá boazudoallu gávdnat vugiid minimeret dálkadatrievdadeamiid negatiivalaš váikkuhusaid.
Sámiid Riikkabellodat evttoha Sámediggai:
- Ahte Sámediggi galgá bargat dálkadatheivehan buhtadusa ovdii, mii gokčá visot goluid masa dálkadatrievdadeamit leat sivvan, ovttaskas boazudoallu fitnodagain ja čearuin.
/Karen-Ann Hurri, Anja Fjellgren Walkeapää ja Paulus Kuoljok